reede, 17. mai 2019

Neljas nädal

Viimane nädal lõpuks läbi. Nägime, kuulsime ja saime katsuda palju uusi asju. Kogemus on olemas, et tehase töö ei ole üldse minu teema. Üksluine keskkond ja iga liigutus on kontrollitud.

Tegime Janis Samsiga vajaliku pildi ära ja me nägimegi toda tehast viimast korda.



Pärnu poole sõites tegime kiire ranna peatuse. Kiired pildid, videod ja natukene selle siidise ja sooja liivaga mängitud ning me läksime kodu poole edasi. 




Kuna sellel aastal on kasutusel uus programm, mille järgi saadetakse õpilasi praktikale, on see süsteem veel hädine ja lonkab igast küljest. Tõesti viimasel päeval saime üldse vastuse Läti firmade poolt, kas keegi saab võtta praktikante. Mulle oli see firma tuttav ainult läbi nende poolt tehtud kaitsmete pärast. Oleksime siis vähemalt kaitsmetega saanud midagi teha, aga ei tehtud ühtegi kaitsmelülitit seal hoones. 

Kui tuleks veel võimalusi siis ma arvan ikka läheks uuesti välismaale praktikale. 

reede, 3. mai 2019

Kolmas nädal

Esimene nädal kus on vihma olnud. Läheb vaikselt jahedaks jälle ilmad?
Tööl, nagu ikka, elektrikutele tööd pole leitud, vaid oleme tasuta tööjõud juhtmete korrastamisel töölaudade külge ja lao töötajad. Keegi midagi tööl ei tea, kolmas nädal küll on, aga kõik on segamini. Lubati algul igaühele isiklik kiibi kaart, millega saame tehases ringi käia. Kuid kuna inimene kes sellega tegelema pidi on haige, jäävad meil need saamata sest nädal veel ja nad ei näe mõtet. Oleks olnud vinge uhkustamis tükk, aga jääb ilmselt ära. 

Leidsime 10km kaugusel oleva Diskgolf'i raja. Herkil olid oma kettad olemas niiet mängisime seda. Herkil ja Pannikul asi juba käpas ja jagavad matsu, ma olin uue kogemuse saamiseks kaasas ja kindel kolmanda viimase koha omanik. 
Päris äge oli aga õietolmu allergiaga ei olnud metsa minek kõige targem mõte. Ei korjand ühtegi puuki ka külge, kuid tossud olid vahetunud värvi, algul mustad, nüüd kollased. 


Toimus ka mingisugune mootorratturite kokkutulek linnas. Tee suure jõe juures mootorrattureid sillast sillani täis. 



Teine nädal

Siiamaani on kõik väga hästi läinud. Linna peal ringi käinud, tööl tehtud kõike muud kui elektriku tööd, ühikas niisama ringi koland jne.

Linnas on päikselise ja sooja ilmaga väga vinge ringi käia. Väga raske on ühe päevaga kuskile kaugele jõuda ja kõike vaadata. Uhkeid asju on nii palju et ei oska lihtsalt otsustada kuhu minna ja mida vaadata.

Üle silla minna, oli väike jõgi mis jooksis mööda linna äärt pidi. Seal kõnniteel kõndida ja kerge tuul oli, sai seal kerge karastuse tol päeval rohesti vaja minevast pritsivast veest.


Video on samast vaatamisväärsusest mis ülemisel pildil.


Rohkem linna minnes leidis veel palju uhkeid maju, parke, kohtasid jne. 


Järgnevad 3 on kõik samast suurest pargist.




Selle kuju juures oli pidevalt, kui mitte koguaeg, kaks politseinikku. Ei ole kindel kas nende tööpost ongi seal piirkonnas valmis olla või seal on lihtsalt mõnus olla.


Sai ka ära käidud drifti võistluse harjutus päeval. Palju uhkeid masinaid erinevatest oskusklassidest. Võistlejaid oli igalt poolt lähedalt ja kaugelt, kaasaarvatud Eestist. Üritusel ringi kõndides oli umbes pool rahvast Eestlased, mis oli päris vinge.

Mõned tossasid rohkem kui teised, mõned panid suurema hooga kui teised, mõned läbisid kurvi suurema nurga all, üksikud panid mulla peale ja vastu kaitse seina ka, aga kõigil oli lõbusad 2 päeva. 










laupäev, 27. aprill 2019

Esimese kahe nädala seiklused

( Blogi tuleb vabas vormis ja minu perspektiivis. Juttu tuleb tööst, kohtingutest ja pidudest. )

Alustame sellest kuidas üldse Riiga jõudsin. Laupäeval ütlesin sõpradele, et pean jõudma lätti hommikuse kella kuue bussipeale ja kui ma magama heidan, siis ma ei ärka ülesse. Otsustasime, et joome hommikuni seni kuni bussipeale lähen. Tegimegi nii ning üks joomakaaslasetest jäi täitsa alles.

Jõudsin hommikuse bussipeale ja seal oli mu klassivend, kes ootas mind. Mina aind mäletan seda, et kui silmad kinni panin, siis ärkasin juba Riias. Kõndisime 2.5km enda üliuhkesse ühikasse, kus ma avastasin, et Riia on jube odav koht kuna Vending Machin-ist sai 60 sendiga pool liitrit vett.

Ühika tingimused on väga head, kaks korda nädalas vahetatakse voodipesu, pestakse meie kompleksi toa põrandaid ja kööki ning prügi viiakse välja. Administraatorid on ka väga sõbralikud.

Esimene tööpäev oli väga pettumusvalmistav, meile tutvustati ohutusreegleid ja tehti ringkäik kuskil pool päeva. Alustasime tööga, meie esimeseks tööks oli kohvi juua ja oodata tund aega. Lõppude lõpuks leiti meile midagi, kaks klassivenda lammutasid kaks töölauda laiali ja mina istusin kabinetis, raamat käes ühe venelasega, kes on kogu selle asutuse algusest peale seal töödanud. Jooksin taga kaasas pidevalt, tema kõnnikiirus on nagu minu sõrgi jooks.


Teisel päeval istusime üldse kella 10-11ni kuni saime midagi teha. Igapäev kell kaheksa peame kohal olema. Mul siis üldse viskas üle see koht, et me elektrikud ja teeme mingit labast tööd, ma isegi ei oska kategooriatesse panna seda.

Õhtuti istusin tinderis, et leida endale sõpru lätis. Läksin kaks korda välja. Üks oli ülitore tüdruk rääkis palju, lausa väga palju, aga kurat teinepäev enam kokku ei tahtnud saada :D, ise esimest korda kartsin tüdrukuga kokku saada, tavaliselt tuleb see loomulikult. 


On juba neljapäev, töö tehtud ja siis otsustasin proovida seda, mida mulle üks läti tüdruk õpetas. Joo kallist alkoholi ja sul ei tule hommikul pohmakat. Ostsin endale caronasi, jõin kuus tükki ühikas ära ja hakkasin rahvale pinda käima, et davai tulge minuga linnapeale nüüd! Sain endale ühe kaasa, kes ei joonud, ta oli karsklane Cevin. 

Linnas läksime esimesse puppi kus carona maksis 4 euri. Ma kohe ütlesin talle fuck you, aga ta ei kuulnud ja pidin ikka maksma selle eest. Pärast seda läksime avastama teist pubi, tee peal nägin, et keegi teeb Live Streami. Läksin ta juurde ning ütlesin tere talle ja tuli välja, et oli Jaapanist pärist ning teda vaatas 3 tuhat inimest. Jõudsime puppi ning ostsin Jaapanlasele ja endale Carona. Istusime lauataga.

Ta challengis mind, et mine tutvu nende tüdrukutega, ma võtsin väljakutse meeleldi vastu ja nii tegingi. Läksime nende kahe tüdrukuga kluppi. Läti klubid on ikka väga pettumust valmistavad. Läksid klubist välja suitsu tegema ühe tüdrukuga ning mind enam sisse ei lastud, väga ülbelt lükkas mind klubi turva ukse eest eemale. Lükkasin teda kogemata vastu xD. Sai kurjaks mu peale, ütlesin talle, et mu riided on nagis ja tooks ära - tegigi seda. 

Läksin tüdrukuga teise kluppi ja seal tantsisime juba erootiliselt, sain katsuda ta peput ja tisse. Pärast seda läksime ta sõbranna juurde ning istusime väljas, siis rääkis mulle lugu, et ta ei maga poisiga kellega on tutvunud esimesel päeval. Ma olin veel viis minutit, andsin talle head aega musi ja läksin kodu poole. Selleks ajaks olin ma ära kaotanud oma kaine Cevini.

Kodu lähen vaatan, et olen 50 eurot kohe vaesem, hea et ma aind sulraha kaasa võtsin ning pangakaardi koju jätsin. Oleks võinud ka hullem olla. Hommikul oli ka pohmakas ning samal ajal purjus, väga jube oli olla.

--------------------------------------------------------------------

Teisel nädalal oli juba tööd rohkem, aga tunde mis tegime palju vähem. Meie keskmine tööpäeva pikkus oli 4-5h. Kuna neile ei jätkunud tööd meile. Vaadata seda teise nurga alt, siis on hea vaadata, et firma saab väga hästi ise endaga hakkama, et ei ole vaja praktikantidele kogu aeg töökoormust anda nagu Eestis meil.

Puhastasime joodimasinaid või kuidas iganes neid kutsuti. 















Avastasime koos Henry-ga veidi Lätit.
Samal ajal sõime ka maasikaid ning nautisime vaadet.



Iga kord kui kesklinnas käisin laulis see vend ooperit.

Reedel nägime kuidas noor poiss teenib rohkem raha kui meie.



Järgmine blogi, praktika lõpus.



pühapäev, 21. aprill 2019

Esimene Nädal

Väga vinge vaade kümnenda korruse rõdult. Esimestel päevadel torkas pähe, et lepingud ja terve paberi majandus on Eestis. Kuna ma ei suvatse edasi-tagasi reisi Eestisse teha, sest pigem jätaks 32€ endale, lasin ma oma emal paberid oma kaas praktikandile, kes oli veel Eestis. Pisi tillukene apsakas, aga muidu pole hullu, kunagi need paberid ikka kohale jõuavad, loodetavasti...